top of page

LIGCIWANE LE-HIV NEKUMUNYISA  

Ligciwane lelingumbulalave (HIV) lisimo lesitsatselwanako njengesifo sashukela nobe i-high blood pressure. Kubaluleke kakhulu kutsi bantfu labaphila ne-HIV banatse emaphilisi abo (ema-ARV) onkhe malanga.  

​

I-HIV NEKUTETFWALA 

Kubalulekile:

  • Kunatsa ema-ARV akho kahle.

  • Kutjela sisebenti setemphilo lesikunakekelako nawunenkinga yekuwanatsa.

  • Kuya  kuwo ONKHE emaphoyinti emtfolamphilo nawutetfwele.

  • a ingati yakho sonkhe sikhatsi kute ubone kutsi ema-ARV akho ayenta yini kutsi ligciwane emtimbeni wakho lingabonakali (<50c/ml).Kuhlol

Loku kuvikela luswane kutsi lungayitfoli i-HIV. Luswane lwakho nalo lutawutfola ema-ARV naselubelekiwe kute luvikele i-HIV.[1] 
Tinswane letingetulu kwa-99% letibelekwa bomake labane-HIV atibi nayo i-HIV.
[1]

 

NASELUBELEKIWE LUSWANE 

Hlale usondzelene neluswane lwakho nitsintsane ngenyama enyameni sikhatsi lesidze. Loku kusita ekumunyiseni futsi kuvikela luswane kutsi lungehli emtimbeni nobe lube ne-jaundice. 

 

KUMUNYISA NAWUNE-HIV 

  • Kumunyisa kuphela kuvikela tinswane ekutfoleni ligciwane le-HIV futsi kuniketa luswane lwakho litfuba lelikahle kakhulu lemphilo lenhle.[2]

  • Kumunyisa kuphela etinyangeni tekucala letisitfupha kusho kutsi luswane aludli lutfo nobe lunatse lokunye ngaphandle kwelubisi lwelibele. Nobe yini lenye – emanti, litiya, lubisi lwesikotela, kudla – kukhulisa ingoti yekutfola i-HIV nalokunye kugula.  

  • Nobe kunjalo, kubhica kumunyisa nelubisi lwesikotela akusiso sizatfu sekuyekela kumunyisa nangabe uwanatsa onkhe malanga ema-ARV akho futsi ligciwane lingasabonakali emtimbeni wakho.[1][2] 

  • Kukhutsatwa kutsi kumunyisa kwentiwe iminyaka lemibili nobe ngetulu.

  • Ngisho nobe ungamunyisa sikhatsi lesincane kunalesi, kuncono kunekungamunyisi sanhlobo.[2]

 

KUTSIWANI NANGEHLUKANISWA NELUSWANE? 
Nawugula nobe kudzingeka kutsi uye esibhedlela, cela kuhlale uneluswane lwakho. Nobe-ke ulusengele entfweni lolubisi lwakho kute uhlale ulukhicita futsi ugweme kuphakatsa lokwecile. Sitjele sisebenti setemphilo lesikunakekelako kutsi uyamunyisa. 

​

KUTSIWANI NANGABE NELUSWANE LUNE-HIV? 
Tingephansi kwa-1% tinswane letibelekwa bomake labene-HIV letiyitfolako i-HIV. Nangabe luswane lwakho lunayo i-HIV, KUTE sizatfu sekungamunyisi. Kumunyisa iminyaka lemibili nobe ngetulu kuba kahle kakhulu emphilweni, ekutfoleni umsoco nasekusindzeni kweluswane lolune-HIV.[2] Kumcoka kutsi wena neluswane lwakho niwanatse onkhe malanga ema-ARV enu. 


KULUMULA NAWUNE-HIV 

Nawukhetsa kuyekela kumunyisa, lumula luswane kancane kancane utsatse emaviki. Kuvele uyekele ngekushesha kumunyisa kungakhulisa ematfuba ekutsi luswane lwakho lube naleligciwane.[1]


KUTSIWANI NANGIKHETSA KUNGAMUNYISI? 

Nawune-HIV futsi ukhetsa kungamunyisi, ciniseka kutsi utfola kwatiswa futsi ukucondze mayelana: 

  • Netingoti tekungamunyisi. 

  • Nekulungisa nekugcina lubisi lwesikotela kute unciphise tingoti. 

  • Nelinani lalolobisi nekutsi ulusebentisa kanyenti kangakanani. 

  • Nekutsi lubisi lwesikotela lubita kangakanani.  

​

REFERENCES

[1] PMTCT 2019 Guidelines South Africa - https://sahivsoc.org/Files/PMTCT%20Guideline%20November%20signed%20PRINT%20v7.pdf

​

[2] WC HIV consolidated guidelines October 2020 - https://www.westerncape.gov.za/assets/departments/health/hiv_guidelines_22012020.pdf

​

[3] Adult Primary care guidelines 2019 South Africa - https://www.knowledgehub.org.za/elibrary/adult-primary-care-apc-guide-20192020-updated

bottom of page