LIGCIWANE LE-HIV NEKUMUNYISA
Ligciwane lelingumbulalave (HIV) lisimo lesitsatselwanako njengesifo sashukela nobe i-high blood pressure. Kubaluleke kakhulu kutsi bantfu labaphila ne-HIV banatse emaphilisi abo (ema-ARV) onkhe malanga.
​
I-HIV NEKUTETFWALA
Kubalulekile:
-
Kunatsa ema-ARV akho kahle.
-
Kutjela sisebenti setemphilo lesikunakekelako nawunenkinga yekuwanatsa.
-
Kuya kuwo ONKHE emaphoyinti emtfolamphilo nawutetfwele.
-
a ingati yakho sonkhe sikhatsi kute ubone kutsi ema-ARV akho ayenta yini kutsi ligciwane emtimbeni wakho lingabonakali (<50c/ml).Kuhlol
Loku kuvikela luswane kutsi lungayitfoli i-HIV. Luswane lwakho nalo lutawutfola ema-ARV naselubelekiwe kute luvikele i-HIV.[1]
Tinswane letingetulu kwa-99% letibelekwa bomake labane-HIV atibi nayo i-HIV.[1]
NASELUBELEKIWE LUSWANE
Hlale usondzelene neluswane lwakho nitsintsane ngenyama enyameni sikhatsi lesidze. Loku kusita ekumunyiseni futsi kuvikela luswane kutsi lungehli emtimbeni nobe lube ne-jaundice.
KUMUNYISA NAWUNE-HIV
-
Kumunyisa kuphela kuvikela tinswane ekutfoleni ligciwane le-HIV futsi kuniketa luswane lwakho litfuba lelikahle kakhulu lemphilo lenhle.[2]
-
Kumunyisa kuphela etinyangeni tekucala letisitfupha kusho kutsi luswane aludli lutfo nobe lunatse lokunye ngaphandle kwelubisi lwelibele. Nobe yini lenye – emanti, litiya, lubisi lwesikotela, kudla – kukhulisa ingoti yekutfola i-HIV nalokunye kugula.
-
Nobe kunjalo, kubhica kumunyisa nelubisi lwesikotela akusiso sizatfu sekuyekela kumunyisa nangabe uwanatsa onkhe malanga ema-ARV akho futsi ligciwane lingasabonakali emtimbeni wakho.[1][2]
-
Kukhutsatwa kutsi kumunyisa kwentiwe iminyaka lemibili nobe ngetulu.
-
Ngisho nobe ungamunyisa sikhatsi lesincane kunalesi, kuncono kunekungamunyisi sanhlobo.[2]
KUTSIWANI NANGEHLUKANISWA NELUSWANE?
Nawugula nobe kudzingeka kutsi uye esibhedlela, cela kuhlale uneluswane lwakho. Nobe-ke ulusengele entfweni lolubisi lwakho kute uhlale ulukhicita futsi ugweme kuphakatsa lokwecile. Sitjele sisebenti setemphilo lesikunakekelako kutsi uyamunyisa.
​
KUTSIWANI NANGABE NELUSWANE LUNE-HIV?
Tingephansi kwa-1% tinswane letibelekwa bomake labene-HIV letiyitfolako i-HIV. Nangabe luswane lwakho lunayo i-HIV, KUTE sizatfu sekungamunyisi. Kumunyisa iminyaka lemibili nobe ngetulu kuba kahle kakhulu emphilweni, ekutfoleni umsoco nasekusindzeni kweluswane lolune-HIV.[2] Kumcoka kutsi wena neluswane lwakho niwanatse onkhe malanga ema-ARV enu.
KULUMULA NAWUNE-HIV
Nawukhetsa kuyekela kumunyisa, lumula luswane kancane kancane utsatse emaviki. Kuvele uyekele ngekushesha kumunyisa kungakhulisa ematfuba ekutsi luswane lwakho lube naleligciwane.[1]
KUTSIWANI NANGIKHETSA KUNGAMUNYISI?
Nawune-HIV futsi ukhetsa kungamunyisi, ciniseka kutsi utfola kwatiswa futsi ukucondze mayelana:
-
Netingoti tekungamunyisi.
-
Nekulungisa nekugcina lubisi lwesikotela kute unciphise tingoti.
-
Nelinani lalolobisi nekutsi ulusebentisa kanyenti kangakanani.
-
Nekutsi lubisi lwesikotela lubita kangakanani.
​
REFERENCES
[1] PMTCT 2019 Guidelines South Africa - https://sahivsoc.org/Files/PMTCT%20Guideline%20November%20signed%20PRINT%20v7.pdf
​
[2] WC HIV consolidated guidelines October 2020 - https://www.westerncape.gov.za/assets/departments/health/hiv_guidelines_22012020.pdf
​
[3] Adult Primary care guidelines 2019 South Africa - https://www.knowledgehub.org.za/elibrary/adult-primary-care-apc-guide-20192020-updated