top of page

KUBELEKA NEKUMUNYISA 

Kumunyisa kuyimvelo, kodvwa kungatsatsa sikhatsi kutsi wena neluswane nikufundze.

 

HLALA KAHLE.

Yenta lingembili lemtimba weluswane utsintsane newakho ngembili. 

Tsintsa ingono yakho ngaphansi kwelikhala leluswane. Loku kusita luswane luvule umlomo kakhulu. Wusondzete dvutane kakhulu umtimba walo kute uciniseke kutsi libele lakho lingene ekhatsi emlonyeni weluswane.

Kumunyisa akukafaneli kube buhlungu.

 

SHESHE UMUNYISE FUTSI UKWENTE NJALO.

Emalangeni ekucala lambalwa umtimba wakho ukhicita lubisi lolushubile “lwekucala” lolubitwa ngekutsi sitfubi (colostrum).

Sitfubi sivikela luswane ekuguleni futsi sitfolakala ngemanani lamancane. 

Lalisa luswane luyamane nawe, nitsintsane ngenyama enyameni. Loku kungasita luswane lumunye kahle.

Khutsata luswane kutsi lumunye tikhatsi letingu-10 nobe ngetulu ngema-awa langu-24.

Ungenta kutsi kube melula kumunyisa ebusuku ngekutsi ugcine luswane lusedvute nawe.

Nangabe luswane lwakho lumunya kanyenti, nawe ukhicita lubisi lolunyenti. 

Luswane luvame kucedza kumunya ebeleni lekucala bese luyayekela nangabe selwesutsi.

Khipha lelelinye libele. Luswane lutawumunya nakulo nalusafuna lolunye lubisi.

 

LULAMBILE YINI LOLUSWANE?

Nangabe loluswane lucala kunyakata kakhulu, lukhwishite futsi lumunye sibhakela salo, lunikete libele.

Lumunyise luswane lwakho lungakacali kukhala – kukhala kusho kutsi seludzinge kakhulu.

Luswane kungenteka ludzinge kumunya kanyenti ngaletinye tikhatsi ngelilanga, ikakhulukati entsambama. Loku kubangelwa kutsi lubisi lwelibele alisiko kudla nje kuphela. Luvikela umntfwanakho ekuguleni futsi lumenta ative avikelekile.

Ngalamanye emalanga ungakhandza kutsi luswane ludzinga kumunya kakhulu. Loko kuvamile – lilanga ngalinye alifani nalelinye. Nebantfu labadzala banatsa futsi badle ngetindlela letingafani ngaso sonkhe sikhatsi.

 

LUSWANE LUTFOLA LUBISI LOLWENELE YINI?

Kufanele ukhone kubona nekuva luswane lwakho lumita nalumunya.

Ngemuva kweliviki lekucala, luswane kufanele lube nemanabukeni langcoliswe ngalokumtfubi lokungenani lamatsatfu nalamanti lasitfupha ngelilanga.  

Loluswane kufanele  lukhone kubuyela kulesisindvo lolwabelekwa lungiso ngemuva kwemalanga langu-7 kuya kulangu- 14 lubelekiwe.  

Tinswane letingatfoli lubisi lolwenele, kungenteka tingabi nemdlandla lomnyenti, ikakhulukati natigocotelwe kakhulu ngetingubo. Nangabe kuyakukhatsata, lukhumule luswane futsi ulubambe kutsintsane imitimba yenu. Loku kutalukhutsata kutsi lumunye kancono futsi lugcwale emtimbeni.

Nangabe loluswane lungamunyi kahle, ungalusengela ngesandla bese ulunika usebentisa sipunu nobe inkomishi leyakhiwe nge-plastic. 

 

LUSWANE LUYAWADZINGA YINI EMANTI NOBE LOKUNYE KUDLA?

Luswane lwakho aluwadzingi emanti nobe lokunye kudla luze lube netinyanga leticishe tibe sitfupha. Kunatsisa luswane lwakho emanti kungabangela kutsi lumunye kancane. Nangabe luswane selumunya kancane, nemtimba wakho ubese ukhicita lubisi loluncane.

© 2025 by La Leche League South Africa. Read our Privacy Policy here. Read our PAIA Manual here.

  • Facebook Social Icon
MySchool button.png

All images and other materials posted on this site are subject to copyrights owned by La Leche League South Africa or other individuals.  Any reproduction, retransmission, distribution or republication of all or part of any images, and other materials found on this site is expressly prohibited, unless La Leche League South Africa or the copyright owner of the material has expressly granted its prior written consent.  All other rights reserved.  

bottom of page